The Hen Who Dreamed She Could Fly / The Giving Tree (Helde puu)

Tundus mõttekam järgmised kaks raamatut ühte postitusse panna, sest kumbki nendest polnud lehekülgede arvult kuigi rohke. Sisu poolest ent ei saa sama väita. 

24. A cover without people on it

The Hen Who Dreamed She Could Fly justkui eesti keelde tõlgitud ei ole, millest on kahju. Kui raamat on kirjutatud inglise keeles, siis ma üldiselt ka loen seda inglise keeles. Kui aga mõnes teises keeles, siis ma eelistan enamasti lugeda eesti keeles, sest kui ma originaali keelt nagunii ei oska, siis tundub mõttekam emakeelele taanduda. 

See selleks. 

Raamat ise oli armas ja südamlik. Terve elu puuris elanud ja mune munenud Sprout unistab oma enda tibust ja rahulikust elust aias koos selle elanikega. Läbi suurte raskuste ja üleelamiste suudab ta vangist pääseda ja leiab endale isegi muna, mida haududa, ning saab oma ihaldatud tibu, isegi kui ta ei näe päris samasugune välja nagu Sprout ise.

Lõpp on kurb - või isegi kibemagus - aga samas igati sobiv. Ma eelistan iga kell õnnelikke raamatuid, millel on õnnelik algus, keskpaik ja lõpp, aga ma annan endale aru, et see ei loo alati kõige paremat lugu. Ausalt öeldes, kui see raamat poleks kana perspektiivist, siis ma annaks ilmselt ühe tähekese vähem, aga loomade vaatest räägitud lood teevad mind nõrgaks. Ma annan endale aru, et kana ise ei kirjutanud seda raamatut, aga tunne on nagu oleks ta seda võinud teha.    

★★★★★

29. Published in a Year of the Dragon

The Giving Tree ehk eestikeelse pealkirjaga Helde puu on 55-lk pikkune südamlik - ent jällegi kergelt kurvameelse alatooniga - lasteraamat. Ingliskeelne pealkiri annab päris hästi mõtte edasi, mis on hea, sest ma isegi oska nii lühikese raamatu kohta head ülevaadet anda. Lühidalt, raamat räägib puust ning poisist, keda puu armastab. Lugu vältab läbi momentide poisi elus selle algusest lõpuni välja. Enamvähem. 

Lugu oli tore, pildid olid ilusad. Ei taha millegi üle vinguda.

Ma pole lasteraamatute sihtgrupp, nii et ma ei tahaks mitte millegi eest tähti vähemaks võtta, isegi kui mul oleks midagi, mille eest ma seda teha tahaks. Õnneks ei taha, nii et annan rahuliku südamega 5 tähte.

★★★★★

The 52 Book Club, 2024. The 52 Book Club’s 2024 Reading Challenge. [Võrgumaterjal]    Leitav: https://www.the52book.club/2024-reading-challenge/ / [Kasutatud 11.10.2024].

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

An Absolutely Remarkable Thing

Kujutis
No ega ma ei jõudnud neid 52 raamatut läbi lugeda. 24 raamatut jõudsin, aga see oli ka peamiselt sellepärast, et ma "petsin" ja valisin viimasel nädalal päris palju väga lühikesi raamatuid. Viimased kolm nendest, muide, lugesin vanaaastaõhtul. Sellel aastal jätan selle vahele. Võibolla proovin järgmine aasta uuesti, uue hooga. Võibolla ka mitte. Aga, räägiks siis nendest raamatutest, mida ma siiski lugesin. Autoriks on Hank Green, kes võib olla tuttav nimi Youtube'ist või TikTokist või kuskilt mujalt sotsiaalmeediast. Ta vend John Green on oma kirjanduslike võimete poolest ilmselt mõnevõrra rohkem tuntud, aga eks perekondlikke andeid tuleb maailmaga jagada. Raamat ilmus juba 2018. aastal, aga ma polnud siiani selle lugemiseni veel jõudnud ja võibolla poleks vaja ka olnud. Teemaks on " part of a duology ", aga peale selle lugemist pean tunnistama, et teist osa ma küll lugeda ei viitsi. Polnud minu jaoks piisavalt huvitav. See on lugu noorest naisest kellest saab ...
Lisateave

The Bell Jar / Klaaskuppel

Kujutis
Ma pole jaanuarist saadik ühtegi "päris" raamatut lugenud, saite õigesti aru tõepoolest.  Täna, esimesel päriselt soojal suvepäeval päikese käes lebaskledes, suutsin ma ühega rõõmsalt siiski maha saada. Haarasin mõni päev tagasi raamatupoest soodukaga Sylvia Plathi ainsa romaani ning asusin end koos sellega päikese all küpsetama. Aju jäi õnneks küpsetamata.  Romaan jälgib peategelast, 19-aastast Esther Greenwoodi läbi 1953. aasta suve, mis algab elavas New Yorgis ning lõppeb märkimisväärselt teistsugustes tingimustest. Läbivad teemad on vaimne tervis, naise roll tollases ühiskonnas ning rõhuvad ootused ja püüdlused. Ma ei tea, lugege raamatut või kokkuvõtet vms, ma ei oska seletada paremini. Üritan areneda.  Algus sujus päris hästi. Minu jaoks on märk heast raamatust see, kui ma enam ei näe sõnu paberil, vaid filmi oma peas. Pool raamatut täpselt niimoodi möödus. Kuskil poole peal hakkasid tekkima teatavad raskused. Ma ei tea, kas ma olen minetanud vahepeal oma ...
Lisateave

The Subtle Art Of Not Giving A Fuck / Kuradile! Suva olemise peen kunst

Kujutis
PS: Ega ma raamatu sisust eriti ei räägi. Kui sisu huvitab, siis siin on keegi teine üht-teist kokku võtnud. Eelmise raamatu lugemisest on möödas üle kuu. Ma lihtsalt ei suutnud. Ma ei tahtnud seda absoluutselt lugeda, aga pooleli ka jätta ei tahtnud. Tagantjärele tarkus ütleb, et oleks pidanud.  Igatahes.  Ma olen raamatute järjekorra valimiseks kasutanud suvalise numbri generaatorit. Ilmselt loogilisem oleks järjest võtta, aga ma ei taha või nii. Esimene kord sain numbri 19 ja mõtlesin, et ma ei viitsi seda veel lugeda. Uuesti proovides sain numbri 37 ja avastasin, et seda viitsin ma veel vähem lugeda. Seega number 19 ehk "a buddy read" jäi. Välja valitud sõbrale meeldivad väga enesearengu suunitlusega raamatud, mida ma isiklikult ei kannata silmaotsaski. Mitte, et ma areneda ei tahaks, aga mul pole kunagi ühestki sellisest raamatut mingitki kasu olnud. Mis nendest siis ikka lugeda, aga no siin ma olen. Väljakutse poolest jne.  Kaanest alustades, inglise keelne pealki...
Lisateave